{"id":1051,"date":"2022-02-08T17:21:44","date_gmt":"2022-02-08T15:21:44","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1051"},"modified":"2022-02-09T17:29:48","modified_gmt":"2022-02-09T15:29:48","slug":"ainekavata-oppeained","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/ainekavata-oppeained\/","title":{"rendered":"Ainekavata \u00f5ppeained"},"content":{"rendered":"\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00f5rgkoolis on kogu tegevuse p\u00f5hialuseks<\/strong> \u00f5ppekava ja konkreetse aine \u00f5petamise juhiseks ainekava. M\u00f5lemad on ametlikud, kinnitatud ja korduvalt kontrollitud dokumendid, kus eesm\u00e4rk ja teemad lahti kirjutatud ning tegevusplaan \u201cpuust ja punaseks\u201d joonistatud. Kui \u00f5ppehoonesse tulevad ministeeriumi ametnikud v\u00f5i akrediteerijad, siis on \u00f5ppekavad ja ainekavad need, mida k\u00f5igepealt n\u00e4ha k\u00fcsitakse. \u00d5ppekavast ja ainekavast saab \u00f5ppima tulija teada, mida ja kuidas \u00f5petatakse ning \u00f5petaja saab n\u00e4puga j\u00e4rge pidada, et kui kaugel juba ollakse. Igati vajalikud dokumendid m\u00f5lemad.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga siis \u00f5pitakse koolis veel asju, mida ei saa eriti aine- ega \u00f5ppekavasse kirjutada. Neid on raske planeerida ja keeruline hinnata. Neid valdkondi ei saa enamasti kodus konspekte lugedes \u00f5ppida ning nende \u00f5ppimisest ei anta aru, ei kirjutata referaate, ei v\u00e4ljastata tunnistusi. Peenemas keeles on selle nimi mitteformaalne \u00f5ppimine.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida saab k\u00f5rgkoolis niimoodi \u00f5ppida? Mida sellest v\u00e4\u00e4rtuslikuks pidada? Sest ega\u2019s k\u00f5ik, mida on v\u00f5imalik \u00f5ppida, pole v\u00e4\u00e4rtuslik \u2013 n\u00e4iteks viilimine, vastutustundetu laisklemine, reeglite ja kokkulepete mittet\u00e4itmine on ju ka \u00f5pitavad. Aga pole seda v\u00e4\u00e4rt. Samas on v\u00e4\u00e4rtuslikku, eluks vajalikku ja r\u00f5\u00f5mupakkuvat tunduvalt rohkem.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5tan m\u00f5ned asjad ette. Need pole j\u00e4rjestatud t\u00e4htsuse, vaid p\u00e4hetulemise j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Esmalt tuleb p\u00e4he \u00fchtekuulumine ja aktsepteerimine<\/strong>. Kui tahan t\u00f6\u00f6tada inimestega, ja seda tervishoiut\u00f6\u00f6taja ju teeb, peab see pakkuma mulle endale ja ka teistele r\u00f5\u00f5mu. Seega pean omaks v\u00f5tma hoiaku, et me kuulume kokku \u2013 kui s\u00f5brad, kui kursusekaaslased, kui tartlased, kui eestimaalased, kui eurooplased, kui inimesed. K\u00f5lab suureliselt? Ehk jah, aga nii on. Me inimestena kuulume kokku ja vastutame mitte \u00fcksnes enese ees, vaid kaudselt k\u00f5ikide ees. Meil tuleb l\u00e4bi saada ja \u00fcksteist aktsepteerida ilma viha ja kurjade s\u00f5nadeta, ilma vihkamise ja vaenuta. Enamgi veel, meil peaks olema siht elu tervemaks ja r\u00f5\u00f5msamaks muuta.<\/p>\n\n\n\n<p>Et pole just kerge \u00fclesanne? Aga kes \u00fctles, et peab kerge olema? Peab olema huvitav, p\u00f5nev, vahel ka raske ja ennast \u00fcletav, et tulemus saaks siirast r\u00f5\u00f5mu pakkuda: ma suutsin agressiivse inimesega h\u00e4sti toime tulla, pahura pahast meelt jahutada, vaktsineerimisvastase vaktsiiniusku veenda, lootusetule lootust pakkuda, t\u00f5rksa koost\u00f6\u00f6le meelitada\u2026 See on r\u00f5\u00f5m \u2013 olen saanud maailma pisut paremaks teha. Ja seda \u00f5pitakse l\u00e4bi elu. Ka meie k\u00f5rgkoolis.<\/p>\n\n\n\n<p>Kohtudes siin \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kaaslaste, \u00f5ppej\u00f5udude, juhendajate v\u00f5i patsientidega, saan harjutada leppimist erinevate seisukohtade ja maailmavaadetega, erinevate suhtlusviiside ja koost\u00f6\u00f6valmidusega ja ikkagi s\u00e4ilitada endas soovi olla parem, teha parimat.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00f5i v\u00f5tame hoolimise ja empaatia teema<\/strong>. Seda ei saa kuidagi loengus \u00f5petada, vaid saab suheldes avastada ja harjutada. Pannes t\u00e4hele n\u00f5rgemat, abitumat, haigemat, oskamatumat ja pakkudes oma abi, m\u00e4rkan j\u00e4rgmisel korral abivajajat varem ja hooman sekkumisv\u00f5imalusi olukordades, kus enamus inimesi m\u00f6\u00f6da astub. Mitte et nad halvad oleksid, vaid nad pole \u00f5ppinud m\u00e4rkama ja reageerima. Teooria on samuti vajalik, kuid ilma praktikas rakendamata on see t\u00fchine.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00f5i hoopis vabaduse ja vastutuse teema<\/strong>. Kui palju olen ma vaba tegema, mida tahan? Kas minu vabadused on ainult minu enda asi v\u00f5i puudutavad need ka kedagi teist? Kuidas puudutavad? Mille eest ma vastutan ja kelle ees ma vastutan? Kas eksamil spikerdades petan ma \u00fcksnes \u00f5ppej\u00f5udu? Ennast? V\u00f5i ka seda patsienti, kes vaadates mu vormir\u00f5iva nimesildil olevat \u201c\u00f5de\u201d, bioanal\u00fc\u00fctik\u201d, \u201cf\u00fcsioterapeut\u201d, loeb sealt v\u00e4lja ka garantii abi kvaliteedi osas. Ta usaldab kutseala esindajat, teadmata tegelikult, milline on konkreetse inimese ettevalmistus.<\/p>\n\n\n\n<p>Ehk on sellega seotud kogu meie v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteem ja hoiakud, harjumused, kombed, tavad? Ehk siit saabki alguse arusaam, kes me p\u00e4riselt oleme? Mis on meie v\u00f5imalused elu paremaks muuta ja miks me seda teeme?<\/p>\n\n\n\n<p>Et selle k\u00f5igega lisaks \u00f5ppeainetele tegeleda, on vaja paras ports eneseusaldust, enesejuhtimist ja proovimisjulgust. Ka julgust eksida. Ja seej\u00e4rel uuesti proovida. Ikka nii, et l\u00f5puks ka ise rahule j\u00e4\u00e4ksime ja teiste usaldust ei reedaks. Vahetevahel on vaja enesekindlust ja vahel enesekriitikat. Aga alati on vaja sihti silme ees ja usku, et p\u00fc\u00fcdes need sihid ka saavutan.<\/p>\n\n\n\n<p>No kuidas saab kirjutada \u00f5ppekavasse, et tagame meie l\u00f5petajate ideaalseks inimeseks, kodanikuks, kaaslaseks olemise? Ei saa ju! Aga \u00f5petatakse ja \u00f5pitakse seda meie koolis sellegipoolest. L\u00e4bi \u00f5ppeprotsessi, l\u00e4bi \u00fchiste tegemiste, l\u00e4bi vabatahtlikut\u00f6\u00f6, l\u00e4bi linnakodanikele teenuste pakkumise, l\u00e4bi vabaajategevuste, l\u00e4bi arutelude ja probleemide lahendamise \u00f5pivad seda nii meie k\u00f5rgkooli \u00f5ppurid kui ka \u00f5ppej\u00f5ud. V\u00e4hemalt mina olen neid asju \u00f5ppida saanud.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida see meile lisav\u00e4\u00e4rtusena annab? S\u00f5brasuhteid, tuttavaid ja h\u00e4id kolleege kogu eluks. Selgema arusaamise oma kohast maailmas ja oma piiramatutest v\u00f5imalustest olla hea s\u00fcdamega inimene. See on \u2013 lisaks \u00f5ppekavas pakutavale \u2013 v\u00e4\u00e4rt \u00f5ppimine.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Anne Vahtram\u00e4e, <em>l\u00f5putult t\u00e4nulik \u00f5ppija, juhtivlektor<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5rgkoolis on kogu tegevuse p\u00f5hialuseks \u00f5ppekava ja konkreetse aine \u00f5petamise juhiseks ainekava. M\u00f5lemad on ametlikud, kinnitatud ja korduvalt kontrollitud dokumendid, kus eesm\u00e4rk ja teemad lahti kirjutatud ning tegevusplaan \u201cpuust ja punaseks\u201d joonistatud. Kui \u00f5ppehoonesse tulevad ministeeriumi ametnikud v\u00f5i akrediteerijad, siis on \u00f5ppekavad ja ainekavad need, mida k\u00f5igepealt n\u00e4ha k\u00fcsitakse. \u00d5ppekavast ja ainekavast saab \u00f5ppima tulija [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":1052,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5,25],"tags":[],"ppma_author":[40],"class_list":["post-1051","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","category-juubel","wpautop"],"authors":[{"term_id":40,"user_id":5,"is_guest":0,"slug":"anne_vahtramae","display_name":"Anne Vahtram\u00e4e","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/0c936823fd9f3ce0700b1e900b9a37e5197cbcbee3f4e3608f9167c0fb1d7162?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1051","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1051"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1051\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1060,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1051\/revisions\/1060"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1052"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1051"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1051"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1051"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1051"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}