{"id":1016,"date":"2022-02-08T14:45:43","date_gmt":"2022-02-08T12:45:43","guid":{"rendered":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/?p=1016"},"modified":"2022-02-08T14:46:30","modified_gmt":"2022-02-08T12:46:30","slug":"vaartuslik-kogemus-zell-am-sees","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/vaartuslik-kogemus-zell-am-sees\/","title":{"rendered":"V\u00e4\u00e4rtuslik kogemus Zell am Sees"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Viivika Liimann, <em>f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-drop-cap\">Minu kaks kuud Austrias praktikal m\u00f6\u00f6dusid v\u00e4ga kiiresti. Pigem oli murettekitavam sellele eelnev periood, sest pandeemia t\u00f5ttu oli k\u00f5ik pidevas muutumises ja ei saanud enne lennukile astumist sajaprotsendiliselt kindel olla, et on minek.<\/p>\n\n\n\n<p>Kohale j\u00f5udes pidin esimese n\u00e4dala karantiinis veetma, mis oli \u00fcpris igav, kuid arusaadavalt vajalik. Majutusega mul samas vedas ja tundsin end koduselt.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2000\" height=\"1526\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/erasmus1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1018\"\/><figcaption>Zell am Sees<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Haiglasse j\u00f5udes v\u00f5eti mind soojalt vastu ning k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad r\u00e4\u00e4kisid ka inglise keelt rohkemal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral, seega selle v\u00f5rra oli algus kindlasti lihtsam. Haigla statsionaarse ja ambulatoorse osa peale oli kokku \u00fcheksa f\u00fcsioterapeuti ja \u00fcks mass\u00f6\u00f6r, kellest kaheksaga sain praktikal olles koost\u00f6\u00f6d teha &#8211; kas siis ainult vaatlusena v\u00f5i ka ise k\u00e4ed k\u00fclge panna. Kogu haigla kollektiiv oli \u00e4\u00e4rmiselt s\u00f5bralik ja iga\u00fche tervitamine m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndides sai loomulikuks osaks p\u00e4evast. \u201cMorgen!\u201d (\u201eHommikust!\u201c) oli ilmselt mu korratum s\u00f5na. \u00dcldse olid inimesed ka t\u00e4naval kuidagi \u00f5nnelikumad ja tervitasid sind vastu k\u00f5ndides v\u00f5i v\u00e4hemalt naeratasid. Ilmselt seda suurlinnas ei oleks, aga mina viibisin v\u00e4iksemas kohas.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1000\" height=\"1333\" src=\"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/erasmus6.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1019\"\/><figcaption>Zell am Sees<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Zell am See on v\u00e4ike asula m\u00e4gede vahel j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Seal \u00fcmbruses on suusakuurordid, mis olid sellel talvel k\u00fcll vaid kohalikele avatud ja seda ka piiratult. Tavaolukorras kihab talviti elu seal suusaklubides ja kogu \u00fcmbruskonnas, kuid turism oli peatatud ja k\u00f5ik asutused kinni. Seega j\u00e4id alles vaid kohalikud ja mina. Samal ajal, kui Eestis oli veel k\u00f5ik lahti, siis Austrias oli juba novembrist saati <em>lockdown<\/em> \u2013 see t\u00e4hendas liikumispiirangut \u00f6\u00f6siti, p\u00e4eval olid avatud vaid toidupoed ja apteegid. Lisaks oli kohustuslik kanda siseruumides FFP2 maski\/respiraatorit. Maskivastaseid seal ma ei kohanud &#8211; k\u00f5igil oli korrektselt mask ette pandud. Kuna tegevused olid selle t\u00f5ttu piiratud, siis k\u00e4isin ma palju jalutamas. \u00d5nneks ilusaid vaateid seal juba jagus ja l\u00f5puks tekkisid oma lemmikrajad, kus k\u00e4isin tihedamini peale seda, kui kogu \u00fcmbruskond oli juba \u00e4ra avastatud. <em>Lockdown<\/em>i ei leevendatudki minu seal oldud aja jooksul rohkem, kui et tavapoed ja muuseumid tehti lahti, juuksurisse sai minna negatiivse koroonatestiga. Seega sotsiaalne pool, mis tavaliselt Erasmuse v\u00e4lispraktikatega kaasneb, j\u00e4i kahjuks olukorra t\u00f5ttu puudulikuks ning tutvusi sain leida vaid haigla kaudu, kus oli paar teist praktikanti Austriast.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige keerulisem aspekt ilmselt v\u00e4lispraktika juures on siiski kohalik keel. Patsiendid tihtipeale ei r\u00e4\u00e4gi inglise keelt ja ainult kehakeelega oma t\u00f6\u00f6d teha ei saa. \u00d5nneks olin ma koolis aastaid tagasi saksa keelt \u00f5ppinud ja selle v\u00f5rra oli mul lihtsam, kuid Austrias ja veel eriti Austria erinevates piirkondades on dialekt tavalisest saksa keelest erinev. Siiski sain praktika l\u00f5puks enamikust jutust aru ja suutsin juba lihtsamate lausetega ka vastu suhelda. T\u00e4nu sellele tundsin end veidi rohkem \u201ckohalikuna\u201d ja osana sealsest kultuurist.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5in v\u00e4ita, et olenemata maailmas valitsevast pandeemiast oli mu kogemus siiski tohutult v\u00e4\u00e4rtuslik ja ma ei kahetse seda karvav\u00f5rdki. \u00d5ppisin erialaselt palju juurde ning sain samal ajal ka veidike maailma n\u00e4ha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Viivika Liimann, f\u00fcsioterapeudi \u00f5ppekava 3. kursuse \u00fcli\u00f5pilane Minu kaks kuud Austrias praktikal m\u00f6\u00f6dusid v\u00e4ga kiiresti. Pigem oli murettekitavam sellele eelnev periood, sest pandeemia t\u00f5ttu oli k\u00f5ik pidevas muutumises ja ei saanud enne lennukile astumist sajaprotsendiliselt kindel olla, et on minek. Kohale j\u00f5udes pidin esimese n\u00e4dala karantiinis veetma, mis oli \u00fcpris igav, kuid arusaadavalt vajalik. Majutusega [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1017,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"elementor_theme","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"ppma_author":[33],"class_list":["post-1016","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-valispilk","wpautop"],"authors":[{"term_id":33,"user_id":2,"is_guest":0,"slug":"jaanika-niinepuu","display_name":"Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht","avatar_url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/3429ecb05f7ecdce2d6903530c5181ef472cbce200e16335243a11355bc44b13?s=96&d=blank&r=g","0":null,"1":"","2":"","3":"","4":"","5":"","6":"","7":"","8":""}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1016"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1016\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1020,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1016\/revisions\/1020"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1017"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1016"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1016"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1016"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/tartuh.ee\/tervist\/wp-json\/wp\/v2\/ppma_author?post=1016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}