„Orpheus läks maa peale, Eurydike tema järel.
Nad olid juba peaaegu allmaailmast välja jõudmas,
kui Orpheus vaatas tagasi ja Eurydike kadus, jõudes
veel öelda viimase sõna: „Hüvasti!“ (Wikipedia)
See katkend on kurvast armastusloost, kui peategelane murdis jumal Zeusile antud sõna, vaatas tagasi ja kaotas selle tõttu igaveseks oma armsa sõbranna Eurydike. Me ei tohi sarnaneda Orpheusega ega vaadata tagasi, vaid peame kindlalt liikuma meie riigi ühise eesmärgi – eestikeelse hariduse – poole.
Eesti Vabariik on 107 aastat vana ja tähistab 20. augustil oma 34. taasiseseisvumispäeva, kuid alles praegu viiakse ellu haridusreformi, mis võimaldab kõigil lastel omandada haridust võrdsetel tingimustel ning olla tööturul konkurentsvõimelised. Paraneb mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele oskus (Klaas-Lang, 2024: 8). Sellega on kohutavalt viivitatud ja oleks pidanud ära tegema palju varem, samm-sammult kohe peale 1991. aasta sündmusi. Ka Ida-Virumaa ei tohi olla siin erand, sest see on Eesti lahutamatu osa – nagu pea või käsi on organismi osa: „…et liikmed üksmeelselt muretseksid teineteise eest. Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed“ (Pauluse …).
Võib-olla tundub vanematele ja mõnele õpetajale, et see üleminek on järsk ning see tekitab ärevust, kuid hirm on asjatu (Klaas-Lang, 2024). Pingete maandamiseks tuleb leida konstruktiivseid argumente – kõik uus on alati tundmatu ja tihtipeale just seepärast ka hirmutav. Olukord, kus kõik koolid peavad üle minema eestikeelsele haridusele, tekitab müüte.
1) Mure, mida sageli levitavad õpetajad ise – ei ole võimalik samaaegselt omandada mitut keelt või rääkida üht keelt kodus ja õppida teist koolis (Klaas-Lang, 2023).
Soovitus: Õpetaja, kes on kindel, et õpilane ei ole suuda õppida kahte keelt korraga (Klaas-Lang, 2023), peab tutvuma keeleõppe teooriatega. Neurolingvistilised uuringud on näidanud, et kakskeelsetel inimestel on ajus rohkem keele töötlemisega seotud piirkondi. Laps toetub esimese keele oskustele ka teise keele omandamisel, kuid teeb seda piiratud ulatuses ja peamiselt lihtsal tasemel (Argus jt., 2021). Sünnipärased mehhanismid aitavad ka teist keelt omandada (Crystal, 2004).
Noam Chomsky on välja pakkunud, et keelevõime tegelikult on nn mitme keele võime. Kahe keele omandamisel on kaasasündinud tegurid sama olulised kui ühe keele õppimisel (Argus jt., 2021).
2) Mure: Kahjuks toimub tihti õppetöö tunnis vene keeles, kuigi peaks toimuma eesti keeles. Õpetajad väidavad enda kaitsmiseks, et õpilased ei saa muidu nende jutust aru (isiklik suhtlus, oktoober 2024). „Haridusametnikud põhjendavad vene emakeelega õpilaste kehva eesti keele oskust asjaoluga, et piirkonna põhikoolide juhtkonnad ei tee piisavalt head tööd ning eesti keele õpetamise metoodika ei võimalda õpilastel keelt selgeks saada“ (Vender jt., 2023: 1412).
Soovitus: Õpetajad peavad valima keeletunnis sobivaid meetodeid ja rääkima õpilastele erinevatest kasulikest õpistrateegiatest, mis võimaldavad tõhusamalt võõrkeelt õppida. Õpistrateegiate rühmadest on võimalik lugeda Rebecca L. Oxfordilt (1990). Lapsed on täiskasvanutest vastuvõtlikumad ja õpivad võõrkeeli kiiremini, mistõttu muutub teise keele varajane omandamine efektiivsemaks (Lenneberg, 1967). Ka aktiivõppe meetodid1 on tõhusamad kui traditsioonilised, sest õpilaste kaasahaaratus on tähtis. Seega peab õpetaja olema kursis mängustatud tegevustega. Peale selle tuleb arvestada, et keeleline ülesanne peab sisaldama elulist situatsiooni, mis motiveeriks õpilasi omavahel päriselt suhtlema.
3) Mure: Vanemad tunnevad muret, kui nende lapsi hakkab õpetama ilma vastava kvalifikatsioonita õpetaja, kes valdab eesti keelt kas emakeelena või C1-tasemel (isiklik suhtlus, oktoober 2024). „Vanemad suhtuvad umbusklikult ka „Noored kooli“2 programmiga koolidesse siirduvatesse õpetajatesse“ (Klaas-Lang, 2024: 8).
Soovitus: Panin omast kogemusest tähele, et noored õpetajad, kes alles lõpetasid ülikooli ja tulid kooli tööle, on tihti entusiastlikumad ja tähelepanelikumad ning kasutavad kaasaegseid interaktiivseid meetodeid ja individuaalset lähenemist, kohandades õppematerjale ja arvestades iga õpilase eripäraga. Need õpetajad oskavad rakendada äsja ülikoolis saadud teadmisi – näiteks luua õpetaja ja õpilase vahel positiivse suhte, mis võimaldab tulemuslikku suhtlemist ja paremaid tulemusi (Gordon, 2006). Pealegi muudab sundimatu õhkkond õppijad enesekindlamaks ja tõstab nende õpimotivatsiooni, parandades seeläbi keele omandamist (Krashen, 2013). Motivatsiooni mõjutab ka valikute olemasolu, nt ülesannete puhul. Seepärast ei tasu noori õpetajaid alahinnata. Need, kes ei oma täiuslikku pedagoogilist haridust, käivad usinalt Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi loengutes mikrokraadi programmi raames või õpivad magistriõppes (isiklik suhtlus, oktoober 2024).
4) Mure: Vanemate hinnangul takistab eestikeelne õpe õppeainete sisu omandamist ja võib mõjutada õpitulemusi. Vene kodukeelega õpilased teevad koduseid ülesandeid kauem, kui nad õpivad teises keeles (Klaas-Lang, 2024: 8).
Soovitus: See on alusetu hirm, kui õpetaja kasutab LAK-õpet (lõimitud aine- ja keeleõpe), kuna pedagoogid on teadlikud vastavatest strateegiatest. Dale jt (2011) on põhjalikult kirjutanud teadmiste aktiveerimisest, tunnimaterjali esitlusest, kuidas toetada mõistmist LAK-õppes ja motiveerida kõnelemist ja kirjutamist ning hinnata ja tagasisidestada. Õigel lähenemisel ei pruugi eesti keel pärssida ainesisu omandamist.
5) Mure: Vanemad kardavad, et eestikeelne õpe ei aita lapsel emakeelt arendada. See võib viia vene keele oskuse kadumiseni ja seeläbi ka seose nõrgenemiseni oma kultuuriga (Klaas-Lang, 2024:9).
Soovitus: Vanemate ja teiste pereliikmete positiivne keelehoiak ja toetav suhtumine laste võõrkeeleõppesse on väga vajalik (Park 2013; Vender jt. 2023). Kui vanemad ei oska aidata lapsi keeleõppes, kuna nad ise ei valda sihtkeelt päris hästi, peavad nad lapsi toetama kuidagi teistmoodi (Baker 2005: 51–54). Emakeel ja -kultuur ei kao kuskile, kui vanemad toetavad oma lapsi samamoodi ka emakeeles: loevad neile raamatuid või julgustavad lapsi endid lugema, külastavad emakeelseid etendusi, kuulavad oma kultuurist pärit heliloojaid jne.
6) Mure: Vanemad kardavad ja õpetajad väidavad, et õpilastel on peale kooli vähe suhtlemist sihtkeele kasutajatega (isiklik suhtlus, oktoober 2024).
Soovitus: Kool peab toetama õpilaste positiivse suhtumise kujunemist õpitavasse keelde. Keelde suhtumine on see, mis kas soodustab või takistab keele omandamist (Getie 2020). „Keele edukas õppimine koolis sõltub selle kasutamise võimalustest väljaspool klassiruumi“ (Vender jt., 2023: 1404). Mida rohkem on õppijatel võimalusi suhelda sihtkeele kõnelejatega, seda paremini nad seda omandavad (Spolsky 1989: 166). Eesti- ja venekeelsed lapsed peavad omavahel rohkem kokku puutuma. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on samuti pidevalt rääkinud, et ka koostöö haridusasutuste vahel peaks olema tihedam.
7) Mure: Õpetajad ja vanemad on mures HEV-õpilaste pärast (isiklik suhtlus, oktoober 2024).
Soovitus: „Haridusliku erivajadusega laste üleminek eestikeelsele õppele saab toimuda lapsele jõukohases tempos, tagades keele omandamist toetavad tingimused. Eesti keele õpetamise metoodika peab lõimuma erivajadusega õpilase õpetamise metoodikaga, sest standardiseeritud lahendusi ei ole“ (HEV-juhendmaterjal…2024:3-4). On ka teisi metoodilisi juhendeid, mis hõlbustavad HEV-lastega töötamist ja millest õpetajad on teadlikud, seega pole ka selle aspekti juures põhjust muretsemiseks.
Ainult ühtse ja kooskõlastatud tegutsemisega on võimalik tõhusalt vastata riigi ja iga üksikisiku ees seisvatele väljakutsetele ning liikumine peaks seejuures olema suunatud ainult edasiminekule. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb pidevalt tegutseda, olles järjekindel ja kannatlik ning vältides erandeid erinevate maakondade puhul.
Kasutatud kirjandus
https://et.wikipedia.org/wiki/Orpheus (16.10.2024)
Argus, L., Rüütmaa, T., Verschik, A., Baird, P. (2021). Mitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest Kirjandusülevaade. Haridus- ja Teadusministeerium.
Baker, C. (2005). Kakskeelne laps. (XXI sajandi kool.) Tlk Mari Hiiemäe. Soinaste: El Paradiso; Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Crystal, David 2004. The Language Revolution. Cambridge UK: Polity Press.
Dale, L., van der Es, W., Tanner, R. (2011). LAK-õppest õpetajale. Tartu: OÜ Atlex.
Getie, A. S. (2020). Factors affecting the attitudes of students towards learning English as a foreign language. — Cogent Education, Vol. 7, No. 1, 1738184, doi: 10.1080/2331186X.2020.
1738184.
Gordon, T. (2006). Õpetajate kool. Kuidas tunda end õpetajana paremini. Väike Vanker.
HEV-juhendmaterjal eestikeelsele haridusele üleminekul (2024). Haridus- ja Teadusministeerium.
Kitsnik, M. (2019). Eesti keele kui teise keele õppimine — kas raske töö või kerge lõbu?. — Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 39–56, doi.org/10.54013/kk735a4.
Klaas-Lang, B. (2023). Eestikeelsele õppele üleminekul on abiks Läti kogemus. https://pohjarannik.postimees.ee/7698513/birute-klaas-lang-eestikeelsele-oppele-uleminekul-on-abiks-lati-kogemus
Klaas-Lang, B. (2024). Tee eestikeelse koolini. https://arvamus.postimees.ee/8033790/eesti-keele-oppejoud-tee-eestikeelse-koolini (17.10.2024)
Klaas-Lang, B., Praakli, K., Vender, D. (2024). Eestikeelsele haridusele üleminek Tartu linnas. Mitte-eesti kodukeelega lastevanemate keelehoiakute uuring ja tegevussoovitused. https://www.tartu.ee/et/eestikeelsele-haridusele-uleminek (18.11.2024)
Krashen, S. (2013). Second Language Acquisition: Theory, Applications, and Some Conjectures. Cambridge: Cambridge University Press.
Lenneberg (1967). Biological foundations of language. New York: Wiley.
Oxford, R. L. (1990). Language Learning Strategies: What Every Teacher Should Know. New York: Newbury House Publishers.
Pauluse esimene kiri korinlastele. https://www.piibel.net/1kr-12.html (20.11.2024).
Park, S. M. (2013). Immigrant students’ heritage language and cultural identity maintenance in multilingual and multicultural societies. — Concordia Working Papers in Applied Linguistics, Vol. 4, pp. 30–53, citeseerx.ist.psu.edu/document?repid=rep1&type= pdf&doi=5b209936c0df8fd6cce0a200124a288d3fe54f79
Spolsky, B. (1989). Conditions for Second Language Learning: Introduction to a General Theory. Oxford etc.: Oxford University Press.
Vender, D., Klaas-Lang, B., Kallas, K. (2023). Üleminek eestikeelsele haridusele. Akadeemia, 8. 1398-1431. Tartu.