Eesti üliõpilaskond on mitmekesistumas: üha enam inimesi alustab ülikooliõpinguid pärast mitmeaastast pausi. Õppurite keskmine vanus on tõusnud ning õppurite taust on väga mitmekesine. Ülikooli astujad on kombinatsioon äsja gümnaasiumi lõpetanud noorukitest, töötavatest ning lastega õppuritest (Haugas jt 2023).
Kõrghariduse omandamine, ülalpeetavate laste kasvatamine ja õpingute kõrvalt töötamine on suur väljakutse. Õppimine kõrgkoolis nõuab pikaajalist pühendumist, aja ja muude ressursside jagamist ning pidevat motivatsiooni säilitamist. Õppetööga seotud raskused on sageli seotud ajapuuduse või -planeerimisega ning raskustega töö-, kooli- ja eraelu ühildamisel (Roosalu 2010). Rahulolu õppetööga mõjutab omakorda otseselt õppurite motivatsiooni ja pühendumist õppimisele (Valk jt 2023).
Hiljutised uuringud näitavad, et vaimse tervise probleemide esinemine on Eestis tõusutrendis ning eriti suur on probleemide levimus nooremate täiskasvanute hulgas (Rahvastiku vaimse… 2022, Kender jt 2022). Teema on aktuaalne ka Eesti üliõpilaskonnas, kuna viimase kuue aastaga on vaimse tervise probleeme tajuvate üliõpilaste arv viiekordistunud ning igal neljandal üliõpilasel on enda hinnangul erivajadus või pikaajaline terviseprobleem (Haugas jt 2023). Seega on ülikoolidel oluline mõista õppurite peamisi õppetööga seotud raskusi, et ennetada läbipõlemist ja toetada õppurite heaolu. Lastega ja lasteta õppurite võrdlus aitab tuvastada erinevusi nende kogemustes ja vajadustes, et suunata kooli ressursse õppekvaliteedi parendamisele ja kohandatud toetusmeetmete väljatöötamisele.
Käesolev artikkel põhineb õe õppekava üliõpilaste Aiki Rooalliku ja Piia Puuderselli lõputöö „Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppurite kogetud raskused ning tajutud koormus õpingute perioodil, erinevused lastega ja lasteta õppurite vahel“ raames kogutud uuringu andmetel. Käesoleva artikli eesmärk on kirjeldada õppurite kogetud raskusi õpingute perioodil ja rahulolu ning võrrelda nimetatud näitajate osas lastega ja lasteta ning erinevate õppekavade õppureid.
Metoodika
Küsitlus viidi läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppurite hulgas perioodil 01.11.2023–31.12.2023 LimeSurvey keskkonnas. Küsimustiku koostamisel võeti eeskuju EUROSTUDENT VII küsimustikust ning see kooskõlastati Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTHKK) teadus- ja arendustegevuse kolleegiumiga. Uuringukutse saadeti kõigile TTHKK õppurite kõrgkooliga seotud meiliaadressidele (n=1494), küsimustiku täitmist alustas 728 õppurit. Lõplik valim kujunes 449 täielikult täidetud ankeedi põhjal, vastamismäär oli 30%. Vastamismäär oli kõrgeim magistriõppekaval (37%) ning madalaim kutseõppekaval (23%).
Analüüsis esitatakse andmed lastega ja lasteta õppurite ning õppekava võrdluses. Lastega õppuriteks loeti vastajad, kellel oli laps vanuses 0–19 eluaastat. Andmeanalüüsiks liideti õppekavad ja loodi järgmised õppekavarühmad: MA (radiograafia ja terviseteaduste magistriõppekavad; kutseõpe (massööri, lapsehoidja, tegevusjuhendaja, hooldustöötaja, erakorralise meditsiini tehniku ja podoloogi õppekavad, ÕE/ÄE (õe ja ämmaemanda õppekavad), FT/TK (füsioterapeudi ja tervisekaitse spetsialisti õppekavad) ning BA/RT (bioanalüütiku ja radioloogiatehniku õppekavad).
Andmete analüüsiks kasutati statistikaprogrammi JASP versiooni 0.18.3. Rühmade võrdlemiseks kasutati arvuliste tunnuste korral Mann-Whitney U-testi või Kruskal-Wallise testi ning mittearvuliste tunnuste korral χ2-testi või Z-testi. Statistiliselt oluliseks erinevuseks loeti p ≤ 0,05.
Õppurite taust
Vastanud õppuritest enamik (91%) olid naised ja 65% olid alla 30aastased (tabel 1). Õppurid olid vanuses 18–54 aastat, keskmine vanus oli 28,4 aastat (standardhälve 9,9) ja mood 21 aastat. Võrreldes Eesti üliõpilaskonnaga olid TTHKK õppurid mõnevõrra vanemad – Eestis keskmine üliõpilaste vanus 2022. aastal oli 27,2 aastat ning alla 30-aastaste osakaal 71% (Haugas jt 2023). TTHKK õppurite mediaanvanus oli 23 aastat (alumine kvartiil 21 ja ülemine kvartiil 35 aastat), lasteta õppuritel 22 ja lastega õppuritel 38 aastat. Õppekavade võrdluses olid kõige vanemad kutseõppe õppurid (mediaan 39 aastat), magistriõppe üliõpilaste mediaanvanus oli 31 aastat ning rakenduskõrghariduse üliõpilastel 22–23 aastat.
Neljandikul (27%) õppuritest oli vähemalt üks alla 20-aastane laps. Võrreldes kogu Eesti üliõpilaskonnaga oli TTHKK õppurite hulgas mõnevõrra rohkem lapsevanemaid – Eestis on iga viies üliõpilane lapsevanem (Haugas jt 2023). Lastega õppureid oli enim magistri- ja kutseõppekava õppurite hulgas (55% ja 44%), rakenduskõrghariduse õppekaval oli kõige sagedamini lapsi ÕE/ÄE (24%) ja kõige harvemini FT/TK üliõpilastel (16%).
Varasemalt oli kõrghariduse omandanud iga neljas (24%) õppur, neist omakorda igal viiendal oli magistri- või doktorikraad. Võrreldes rakenduskõrghariduse üliõpilastega oli oluliselt rohkem varasema kõrgharidusega õppureid kutseõppekava (37%) õppurite hulgas. Kõrgharidusega õppureid oli oluliselt sagedamini ka lastega õppurite hulgas (49% vs. 15%).
Töötamine õpingute ajal
Vähemalt kolm neljandikku õppuritest käis õpingute kõrvalt tööl, osakoormusega töötas iga teine ja täiskoormusega töötas iga kolmas õppur. ÕE/ÄE üliõpilaste hulgas oli võrreldes FT/TK ja BA/RT üliõpilastega oluliselt enam töötavaid üliõpilasi. Samuti käisid õpingute kõrvalt tööl sagedamini lastega õppurid (joonis 1).
Õppuritelt uuriti, kas nad tajuvad end pigem õppuri või töötajana. End nägi pigem töötajana kolmandik (34%) õppuritest, kuid tulemused olid õppekavade võrdluses väga erinevad. Kõige sagedamini tajusid end töötajana magistri- ja kutseõppekava õppurid (vastavalt 79% ja 69%). Rakenduskõrghariduse üliõpilastest pidasid end oluliselt harvemini töötajateks BA/RT üliõpilased (9%) võrreldes FT/TK ja ÕE/ÄE üliõpilastega (vastavalt 31% ja 28%). Lastega õppurid pidasid end oluliselt sagedamini pigem töötajaks kui õppuriks (74% vs. 47%).
Vaatamata suurele töötavate õppurite osakaalule oli majanduslikult raske hakkama saada enam kui pooltel (63%) õppuritest. Kõige sagedamini esines majanduslikke raskusi kutseõppe õppuritel (77%) ja kõige harvemini BA/RT üliõpilastel (53%), ent erinevused ei olnud statistiliselt olulised. Lastega õppuritel esines majanduslikke raskusi mõnevõrra sagedamini kui lasteta õppuritel (66% vs. 62%), ent see erinevus ei olnud samuti statistiliselt oluline.
Õpinguteaegsed raskused
Kõrgkooliõpingute jooksul võib esineda mitmesuguseid raskuseid, mis on seotud töö, õpingute ja isikliku elu ühildamisega. Käesolevas uuringus oli kõige sagedamini kogetud raskusteks isikliku elu probleemid sh probleemid pere ja tervisega (60%), rahalised probleemid (46%) ja motivatsiooni puudus (38%) (tabel 2). Märkimisväärseid raskusi ei olnud õpingute ajal kogenud kümnendik õppuritest ning see näitaja oli sarnane nii lastega kui lasteta õppurite võrdluses.
Üldjoontes olid kogetud raskused õppekavade võrdluses sarnased (tabel 2). Raskusi seoses õppepraktikaga tõid võrreldes teiste üliõpilastega oluliselt sagedamini välja ÕE/ÄE õppekava üliõpilased. Motivatsiooni puudust esines teistest oluliselt vähem kutseõppekava õppuritel.
Lasteta õppuritel esines võrreldes lastega õppuritega oluliselt sagedamini probleeme isiklikus elus (sh vaimse tervisega seotud probleemid) ning raskusi õppepraktikal (joonis 2). See, et lasteta (ja ühtlasi noorematel) üliõpilastel esines rohkem raskusi isiklikus elus, ei olnud üllatav. Rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel on vaimsete häirete suhtes haavatavad rühmad just noored täiskasvanud, madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga vastajad (Rahvastiku vaimse… 2022).
Samuti on leitud, et lastega peredes elavatel täiskasvanutel on vähem vaimse tervise probleeme võrreldes üksi elavate inimestega (Rahvastiku vaimse… 2022) ehk vaatamata sellele, et lastega kooselamine võib põhjustada lisastressi ja -koormust on see samal ajal kaitseteguriks vaimse tervise probleemide vastu. Nooremate üliõpilaste sagedasemaid isikliku elu probleeme võib selgitada ka ebakindlusega tuleviku ja majandusliku olukorra suhtes. Noored täiskasvanud kogevad sagedamini ka üksildustunnet (Kender jt 2022), mis võib kergesti tekkida perest eemal elavatel üliõpilastel.
Lasteta õppuritel esines oluliselt sagedamini motivatsioonipuudust ning neil olid kehvemad ajaplaneerimise oskused. Haugas jt (2023) leidsid sarnaselt, et lastega õppurid olid motiveeritumad ja sihikindlamad, sest ilmselt olid nad enda haridustee valiku põhjalikumalt läbi mõelnud. Samuti on leitud, et lastega õppuritel on paremad enesejuhtimise oskused, kuna neil on vajadus tasakaalustada mitmekülgseid kohustusi töö, pere ja õpingute vahel (Vint 2017). Võib olla, et seetõttu on lastega õppurid harjunud oma aega paremini planeerima. Noorematel, äsja keskkooli lõpetanud ning kõrgkooli õppima asunud õppuritel võib olla keerulisem ka aega iseseisvalt organiseerida, kuna keskkoolides kasutatavad e-õppeplatvormid jätavad noored ilma ajaplaneerimise oskuste praktilisest kogemusest.
Lastega õppuritel oli võrreldes lasteta õppuritega neli korda sagedamini probleemiks kehv digipädevus, kuid on selge, et digiraskused on seotud pigem õppurite vanuse kui laste olemasoluga. Vanematel õppuritel võib olla vähem kogemusi kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kohanemisraskused, ajapuudus ning väljakujunenud harjumused ja eelistused võivad takistada neil uute digioskuste omandamist ja kasutamist võrreldes nooremate õppuritega. Samas on tänapäeval on arvutikasutamise oskus väga vajalik ning aina rohkem peavad õppurid tegelema erinevate õppetöödega arvutis (Vint 2017).
Rahulolu
Vähemalt kaks kolmandikku õppuritest oli tunniplaani ja õppetöö korraldusega rahul ning soovitaks oma õppekava ka teistele (joonis 3). Ligikaudu kolmandik õppuritest eeldas enne õpingute alustamist, et õppetöö ja eraelu ning õppetöö ja tööelu ühildamine on lihtsam.
Keskmine rahulolu tunniplaani ja kõrgkooli toega õpingute ja tööelu ühildamisel oli kõrgeim magistri- ja kutseõppekava õppurite hulgas ning madalaim ÕE/ÄE üliõpilaste hulgas (tabel 3). ÕE/ÄE üliõpilaste suurema rahulolematuse põhjus on seotud ilmselt asjaoluga, et võrreldes teiste üliõpilastega on nende hulgas enam töötavaid ning lastega üliõpilasi.
Lastega õppurite hulgas oli oluliselt enam neid, kes eeldasid, et eraelu ja õppetöö ühildamine on lihtsam, ent muude väidete osas olid lastega ja lasteta õppurite hinnangud sarnased.
Tõsiselt kaalus akadeemilise puhkuse võtmist 7% õppuritest ning see oli sarnane nii lastega kui lasteta õppuritel. Mõnevõrra sagedamini mõtlesid akadeemilise puhkuse võtmisele magistriõppe ja ÕE/ÄE üliõpilased (vastavalt 10% ja 9%), samal ajal kui akadeemilisele puhkusele mõtlesid vaid üksikud BA/RT ja FT/TK üliõpilased, ent see erinevus ei olnud statistiliselt oluline.
Uuringu tugevused ja puudused
Käesoleva uuringu tugevuseks on selle esinduslikkus vastajate vanuse osas (valimi ja TTHKK kõigi õppurite keskmine vanus olid sarnased). Uuringu puuduseks võib pidada läbilõikelist uuringukavandit, kus andmeid koguti ühekordselt ja lühikese perioodi jooksul, mistõttu ei saa leida põhjuslikke seoseid. Puudusena saab välja tuua suhteliselt madala vastamismäära ning selle, et andmeanalüüsis ei kohandatud tulemusi vastajate vanusele ning tööhõivele. Seega on tõenäoline, et erinevused rühmade võrdluses on ennekõike seotud mitte niivõrd laste olemasolu ja õppekavaga kuivõrd õppurite vanusega.
Kokkuvõte ja järeldused
Neljandikul TTHKK õppuritest oli alla 20-aastane laps ning kolm õppurit neljast töötas õpingute ajal. Iga kolmas õppur tajus end pigem töötaja kui õppurina. Nii täis- kui ka osakoormusega töötasid suurema tõenäosusega just lastega õppurid, mis viitab sellele, et neil võib lisaks õppetööle olla rohkem kohustusi nii isiklikus kui ka tööelus. Samas esines isikliku elu probleeme sagedamini just lasteta õppuritel.
Olulisemateks raskusteks, millega õppurid õpingute ajal kokku puutusid, olid probleemid isiklikus elus, rahalised probleemid, õppetööga seotud raskused ning motivatsioonipuudus. Lasteta õppuritel oli kehvem ajaplaneerimisoskus ning neil esines sagedamini motivatsioonipuudust. Kõrgkoolis õppimine nõuab häid ajaplaneerimise oskusi, seega võiks stressijuhtimise ja ajaplaneerimisoskuste arendamine olla tihedamalt integreeritud õppesse, et toetada õpilasi nende akadeemilistes pingutustes ja üldises elukvaliteedis. Lastega õppurid kogesid oluliselt rohkem digipädevusega seotud raskuseid, mistõttu võiks vanematele õppuritele pakkuda täiendavat tuge digioskuste arendamisel.
Enamik õppuritest oli tunniplaani ja õppetöökorraldusega rahul ning suuri erinevusi lastega ja lasteta õppurite võrdluses ei esinenud. Ehkki üldjoontes olid rahulolunäitajad õppekavati sarnased, võiks tähelepanu pöörata õe ja ämmaemandate õppekava üliõpilastele, kes on teistest oluliselt rahulolematumad ilmselt suurema töö- ja pereeluga seotud koormuse tõttu. Käesoleva artikli aluseks oleva uuringu autorid toovad välja, et kõrgkool võiks kaaluda paindlikumaid õppimisvõimalusi, mis arvestavad lastega ja töötavate õppurite erinevate vajadustega. See omakorda aitaks õppuritel leida paremat tasakaalu õpingute, töö ja pereelu vahel.
Tänusõnad
Tänan kõiki õppureid, kes küsitlusele vastasid. Suur tänu Aiki Rooallikule ja Piia Puudersellile uuringu „Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppurite kogetud raskused ning tajutud koormus õpingute perioodil, erinevused lastega ja lasteta õppurite vahel“ korraldamise eest. Kaitstud lõputööga on võimalik tutvuda kooli raamatukogus ja elektroonkataloogis RIKSWEB.
Kasutatud allikad:
- Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium. (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool.
- Haugas, S., Kendrali, E., Kletter, T. (2023). EUROSTUDENT 8 Eesti tulemuste lühiülevaade. Tallinn: Mõttekoda Praxis. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-10/EUROSTUDENT8_Lopparuanne.pdf.
- Kender, E., Vorobjov, S, Reile, R., Innos, K., Nurk, E., Laidra, K., Tamson, M. (2022). Depressiooni sümptomite olemasolu ja sellega seotud tegurid Eestis aastal 2021: rahvastikupõhise COVID-19-kiiruuringu tulemused. Eesti Arst 2022; 101:605–617.
- Roosalu, T. (2010). Kolmekesi elukestvas õppes: õppija, kool ja tööandja. https://www.andras.ee/sites/default/files/Triin_Roosalu_Kolmekesi_elukestvas_oppes.pdf
- Vint, J. (2017). Mittetraditsioonilise õppija õpioskused kõrgkoolis kutseõpetaja õppekaval õppimiseks. Tartu Ülikool, kutseõpetaja õppekava. Bakalaureusetöö.