Selle aasta kevadel täienes Tartu Tervishoiu Kõrgkooli struktuur ja loodi uus üksus, õppearenduskeskus, mille loomise vajadus oli kirjas juba kõrgkooli arengukavas. Vajaduse järjepidevaks õppe arendamiseks on välja toonud nii välishindajad kui ka kõrgkooli enda töötajad. Suuremates kõrgkoolides on enamasti õppe arendamisega tegelevad inimesed või eraldi struktuuriüksus olemas, nüüd ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.
Keskuse ülesanneteks on erialade vahelise õppe planeerimine, kõrgkooli õppejõudude toetamine õppega seotud arendustegevustes ning õppekavade ja aineprogrammide loomisel ja uuendamisel. Õppearenduskeskust juhib õppearendusjuht ja keskuse koosseisus on haridustehnoloog, simulatsioonitehnik ning kõrgkooliüleste õppeainete õppejõud. See on kõrgkooli jaoks oluline muutus, kuna siiani töötasid keeleõppe, psühholoogia ja filosoofia õppejõud erinevates osakondades. Nüüd on seoses ühes struktuuriüksuses töötamisega loodud õppejõududele paremad tingimused õppekavade ühiseks arendamiseks, üksteise toetamiseks ja koostöö tegemiseks sama valdkonna õppejõududele. Juba on planeeritud keeleõpetajate esimese ühistööna koostada kõrgkoolis õpitavate tervishoiu erialade eesti-, vene- ja ingliskeelsed veebipõhised sõnastikud, kuhu soovitakse kaasata ka erialade õppejõud.
Erinevatest töörühmadest toetusprogrammini
Loomulikult ei alustata arendustöödega nullist, kuna neid on kõrgkoolis varemgi pidevalt tehtud ning selle töö tulemusi on hea edasipidises arendustegevuses aluseks võtta. Nii näiteks juba tegutsevad kõrgkooliülesed meeskonnad praktika, digipädevuste ja õppe kvaliteedi edendamiseks. Suuremate ettevõtmistena on kaardistatud üldpädevused ja analüüsitud olemasolevaid õppekavasid, koostatud mitu rahvusvahelist ainekava ja töötatud välja õppeaine tagasiside küsimustik. Jätkub õe õppekava tuumpädevuste sõnastamine ja palju muudki. Samuti soovivad kõrgkooli õppejõud osaleda kvaliteedimärgi vääriliste e-kursuste ja õppematerjalide loomisel, mis samuti aitab tõsta olemasolevate kursuste ja õppematerjalide kvaliteeti. Kavandatavate arendustegevuste eesmärgiks on kõikide õppekavade ja aineprogrammide uuendamine uuenenud kõrgharidusstandardist lähtuvalt, erinevate töörühmade koostöö suurendamine ning ideede saamine ja õppimine teiste kõrgkoolide tehtust ja nende arenduskogemusest.
Kui õppeprotsessi arendamise eelduseks on kõrgkooli õppejõudude soov ja valmisolek arendustegevusteks, siis nüüd on loodud eraldi struktuuriüksus järjepideva ja süsteemse õppe arendamise toetamiseks.
Õppejõudude toetamine õppetegevuse planeerimisel ja läbiviimisel algab juba nõustamisest ainekavade ja -programmide koostamisel. Lisaks õppe eesmärkide ja õpiväljundite valimisele ning sõnastamisele on oluline õppeainete kvaliteedi ja sidususe tagamine ning õppega taotletavate üldpädevuste väljatoomine. Eraldi tegevusena on planeeritud tervikliku toetusprogrammi arendamine uutele akadeemilistele töötajatele, kuna kõrgkooliga liitub igal aastal uusi õppejõude, kellel on erinev taust ja õpetamise kogemus ning sellest lähtuvalt ka erinevad vajadused. Kõrgkoolis juba rakendatakse edukalt mentorlust, mis aitab alles alustanud õppejõude sisseelamisel, samuti viiakse läbi uutele töötajatele mõeldud infopäeva. Vestlused menteede ja nende mentoritega tõid välja näiteks vajaduse ühte kohta koondatud info järele, õppe läbiviimise ja kavandamise alase nõustamise ning kogenud kolleegide tegevuse jälgimise või enda tegevusele tagasiside saamise vajadused.
Ühe olulise õpet toetava valdkonnana on vaja tähelepanu pöörata digiõppe võimaluste kasutamisele ja laiendamisele ning õppejõudude toetamisele digivahendite kasutamisel. Õppetöö läbiviimisel kasutatakse mitmekesiseid digivahendeid: näiteks toimub osa õppetööd Teamsis, Zoomis ning muudes veebikeskkondades või simulatsioonina. Õppijatele on õppe läbimisel toeks keskkond Moodle, kuid veebi on kolinud ka õppematerjalid, dokumendid ja mõned töökoosolekud. Samuti tuleb järjest rohkem arvestada ja eesmärgipäraselt kasutada tehis-intellekti pakutavaid võimalusi nii õppetöös kui ka õppe kavandamisel. Seetõttu on digipädevuse ja kvaliteetsete digimaterjalide arendamine nii õppejõudude kui ka õppijate jaoks väga oluline. Neile pakuvad tuge haridustehnoloog ja simulatsioonitehnik, aga abiks on ka teiste kõrgkoolide kogemusest õppimise ja kolleegidelt nõu küsimise ja saamise võimalus.
KVARA mitmekülgsed võimalused
Hea võimalus õppeprotsesside arendamiseks ja arendustegevuse toetamiseks on teha seda koostöös teiste kõrgkoolidega. Just seetõttu osaleb kõrgkool kuni 2029. aastani kestvas KVARA ehk „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ programmis. Meie kõrgkooli töötajatel on olnud juba võimalik osaleda koolitustel ja jagada kogemusi teiste kõrgkoolidega, kuid edaspidi lisanduvad sellele ka võimalused viia koostöös teiste kõrgkoolidega läbi erinevaid õppealaseid arendustegevusi, töötada välja uusi teoreetilisi ja juhendmaterjale, osaleda partnerkõrgkoolide poolt korraldatavatel seminaridel, töötubades ja konverentsidel. Programmis on loodud võimalus osaleda kõrgkoolile vajalikes rahvusvahelistes võrgustikes ja kutsuda programmi raames koolitama omal alal hinnatud rahvusvahelisi eksperte või käia välispartneritelt õppimas.
Õppearenduskeskusele seatud ootused on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arenguks väga vajalikud, kuid need on ka piisavalt ambitsioonikad. Kui õppeprotsessi arendamise eelduseks on kõrgkooli õppejõudude soov ja valmisolek arendustegevusteks, siis nüüd on loodud järjepideva ja süsteemse õppe arendamise toetamiseks ka eraldi struktuuriüksus.