Olen Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina tegutsenud pisut üle üheksa aasta ning peagi saab läbi minu teine ametiaeg. Olen otsustanud, et nüüd on aeg anda teatepulk edasi. Selle otsuse taga on kaks peamist põhjust.
Esiteks – kõrgkool ise
Tartu Tervishoiu Kõrgkool väärib inimest, kellel on uus visioon, energia ja tahe. Sellel koolil on pikk ja väärikas ajalugu ning inimesed, kes väärivad juhti, kes suudab edasi kanda avatud mõtlemise ja ambitsioonika tegutsemise vaimu. Me ei ole kunagi olnud paigalseisjad – meie tugevus on olnud julgus tegutseda, pidada oluliseks kvaliteeti, uuendusi ja juhtida muutusi.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool on nende aastate jooksul järjest enam kujunenud üheks Eesti tuntumaks ja usaldusväärsemaks rakenduskõrgkooliks. Seda arengut on kandnud inimesed, kelle jaoks haridus ei ole pelgalt süsteem, vaid elav ja hingav organism – paik, kus teadmised, oskused ja väärtused põimuvad üheks tervikuks.
Seda on iseloomustanud ka minu eelkäija Anneli Kannuse ja minu enda töö: kirg, ambitsioon ja usk sellesse, et rakenduskõrgharidus on Eesti kõrghariduse tuleviku võtmeosa. Me ei ole olnud lihtsalt kõrgkool, vaid liider – nii hariduses, tervishoius kui ühiskondlikus mõttes. Meie südameasjaks on olnud Eesti tulevik, meie inimesed ja nende areng.
Kas just nüüd on õige hetk minna?
Kas tegelikult on õige aeg minna või mitte, ei saa ma paraku mitte kunagi kindlas kõneviisis öelda. Ma ei tea, kas veel viis aastat tegelikult kasvataks või kahandaks kõrgkooli ja ka minu enda potentsiaali. Muidugi jaguks mul visiooni ja ideid, kuid samal ajal on minus nii nende juhtide eeskujul, kellest lugu pean, kui ka juhtimisteooriat silmas pidades, kujunenud aastatega veendumus, et ükski asutus ei tohiks sõltuda ühest inimesest. Tartu Tervishoiu Kõrgkool ei ole rektor, vaid kogukond – väga paljude inimeste ühine töö ja pingutus, mis samuti kasvab ja areneb koos inimestega. Teinekord on nii, et mõni aastakümneid tegutsenud väärt spetsialist lahkub ja tõsi on, et teatud hetkeks võib isegi tekkida tagasilangus, kuid alati on leitud lahendus – vahest sellinegi, mida ette näha poleks osanud. Enamasti on nii, et mitte vana pole halb ja uus hea, vaid uus on teistmoodi – nii toimub areng ja innovatsioon.
Olen veendunud, et nii nagu ülikoolides, peaks ka rakenduskõrgkoolides kehtima põhimõte, et tippjuhid vahetuvad peale kahte ametiaega. Tegelikult võiks seda rakendada enamikes avaliku sektori ametites – ükski inimene ei suuda lõputult hoida sama energiat ja värsket pilku. Juhtimises on loomulik, et ühel hetkel tuleb aeg anda ruumi uutele mõtetele ja inimestele. See on vajalik ka selleks, et neid inimesi, kes tahavad juhtida, üldse jaguks. Kui juba ammu on teada, et uus juht nii pea ei lahku, siis ei saa tekkida ega kasvada ka järgmist motiveeritud juhtide põlvkonda. Iga juhi vastutus on suunata mitte ühte tulevast juhti, vaid vähemalt viite või kümmet.
Rakenduskõrgkooli rektori roll – suunaja ja sillalooja
Eestis on rakenduskõrgkooli rektor ühtaegu kõrgeim akadeemiline juht ja samas väga praktiline tegutseja. Tema rolli määratleb kõrgharidusseadus, ent veelgi enam määratleb seda vastutus – inimeste, kõrgkooli, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja kogu ühiskonna ees. Rakenduskõrgkoolid on väikesed ja suured ühteaegu, mingiks üleolevaks juhirolliks meie kõrgkoolis kindlasti kohta pole. Kui vaja, tuleb koos kolleegidega käed külge panna ja lihtsalt inimesena appi minna – sinna kuhu vaja. Hierarhia traditsioonilises mõttes oleks ebaaus ootus ja lubadus tulevasele rektorile – Tartu Tervishoiu Kõrgkooli inimesed hindavad lugupidavat suhtlust igaühega ning seda peab päriselt suutma, mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
Rakenduskõrgkoolid on ka hariduse ja töömaailma kokkupuutepunkt – koht, kus sünnivad need oskused ja teadmised, mida Eesti tervishoiusüsteem ja ühiskond vajavad, et püsida elujõulise ja hoolivana. Seega suhtlus pole oluline mitte ainult majas sees, vaid ka majast väljas.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tulevasel rektoril on võimalus juhtida kooli, mis on korraga regionaalne ja rahvusvaheline, teaduspõhine ja sügavalt inimlik. See amet nõuab oskust mõelda strateegiliselt ja tegutseda inimlikult. Rektor peab suutma näha suurt pilti – kuidas kutse- ja kõrgharidus toetavad ühiskonna kestlikkust, kuidas kasvatada kvaliteeti ja teaduspõhisust ning kuidas luua keskkonda, kus iga õppija saab kasvada ja iga töötaja tunda tähenduslikkust.
Milline peaks minu arvates olema järgmine rektor?
Ma loodan, et järgmine rektor on eelkõige inimene, mitte ameti kandja. Et tal oleks oskust ja tahet olla kuulaja, julgustaja ja innustaja – juht, kes ei varju numbrite ega positsioonide taha, vaid suudab kõnetada ja ühendada. Samas peab ta suutma ka otsustada – ei ole hea otsustega venitada või jätta selgem siht kommunikeerimata.
Kahtlemata on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori amet olnud alati tihedalt põimitud koostööga. See tähendab partnerlust teiste Eesti rakenduskõrgkoolide ja teiste haridusasutustega, aga ka koostööd rahvusvaheliste haridusasutuste ja võrgustikega. Loodan, et ka järgmine rektor on Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu aktiivne liige, sest just selles koosseisus sünnivad ühised seisukohad ja ettepanekud, mis kujundavad rakenduskõrghariduse tulevikku nii Eestis kui ka Euroopas.
Mõned vajalikud isikuomadused, mida tulevaselt juhilt oodata:
Hea suhtlemisoskus ja koostöövalmidus – ootame inimest, kes on hea suhtleja ning väärtustab teisi inimesi kõige paremas mõttes.
Strateegiline mõtleja ja otsustaja – oskus leida tasakaal akadeemilise vabaduse, tööjõu vajaduste ja ühiskondlike ootuste vahel.
Uuendusmeelne – rakenduskõrgkool peab olema paindlik uute õppemeetodite ja oskuste arendamisel.
Rahvusvahelise haardega juht – suutlikkus hoida ka edaspidi tasakaalu kohaliku vastutuse ja rahvusvahelise nähtavuse vahel.
Minu isiklik ootus on, et lisaks eelpool toodule, oleks järgmine rektor ennekõike n-ö inimeste inimene, mitte üksnes oma ameti kandja. Et tal oleks oskust ja tahet olla kuulaja, julgustaja ja innustaja. Olen täiesti veendunud, et meie kõrgkool vajab lahendustele orienteeritud juhti, kellel on positiivne maailmapilt. Sellist inimest, kes ärkab hommikul tundega, et ees ootab küll raske, kuid võimalusterohke päev. Tulevane rektor ei tohiks olla keegi, keda koosolekule ei oodata, kuna kardetakse, mida ta jälle ütleb või kuidas reageerib. Vastupidi – Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juht peaks olema see, kelle kohalolu toob kaasa koostöö, usalduse ja tunde, et ühiselt leitakse lahendused.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool institutsioonina pole üksik saar ega eesmärk omaette – see on osa laiemast tervikust – nii kutse- kui kõrgharidusmaailmast. Hästi ei lähe mitte siis, kui ainult meie kõrgkoolil läheb hästi, vaid kui kogu valdkond suudab avaldada mõju ja panustada paremasse ühiskonda.
Mõned kohustuslikud nõuded uuele rektorile on:
Doktorikraad, kuna meil on magistritaseme õppekavad ja seetõttu on vajalik, et tulevasel rektoril on doktorikraad, kuid selle täpne eriala ei ole määrav.
Mina näiteks ei ole tervishoiu valdkonnast, tulin loodusteadustest ja mul on filosoofiadoktori kraad geoloogia erialal.
Kindlasti tuleb kasuks varasem juhtimiskogemus, eriti personalijuhtimise valdkonnas, sest inimeste juhtimisel on aastatega saadud kogemused mulle kinnitanud, et neid oskusi saab täiendada ja teadmisi kasvatada, kuid sunniviisiliselt õppida seda ei saa.
Kui oled jõudnud artikli lugemisel selle lõiguni ja eelmine osa kõnetas, siis tea, et meie kõrgkooli tugevus on alati olnud meie inimesed – nende tahe, pühendumus ja julgus teha asju paremini kui teised. Rektori roll on neid inimesi koos ülejäänud juhtide meeskonnaga märgata, toetada ja inspireerida.
Kindlasti pole see töö lihtne ja rahulik, probleemide ja muredeta. Ainuüksi kogu Eesti tervishoid ja haridus seisavad täna silmitsi suurte väljakutsetega: tööjõupuudus, demograafilised muutused, kvaliteedireformid ja nii kodumaine kui ka rahvusvaheline konkurents. Samas on järgmisel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektoril võimalus kujundada sellest kõrgkoolist veelgi tugevam ja töömaailmale nähtavam ning ühiskonna terviseteadlikkuse kasvatamisele orienteeritud teadmiste ja koostöö keskus. See ametikoht ei ole lihtsalt töö – see on võimalus ehitada sildu kõrgkooli liikmeskonna, tööandjate, koostööpartnerite ja ühiskonna vahel. Just sellist inimest me nüüd otsime – juhti, kes ühendab professionaalsuse ja empaatia, teaduse ja hoolivuse, mõistuse ja südame. Kandideerimist hakkab korraldama Haridus- ja Teadusministeerium ning täpsem info dokumentide esitamise aja ja tingimuste kohta jõuab peagi nii meie kodulehele (tartuh.ee) kui ka kõigisse teistesse kõrgkooli teabekanalitesse.
Kui tunned kedagi, kes võiks sellesse ametisse sobida, või tundsid hoopis iseendas ära selle inimese, siis tea – minuga võib alati julgelt ühendust võtta ja nõu pidada.
Olen valmis toetama ka tulevast rektorit, kui tal selleks vajadus või soov tekib, kuid kinnitan, et ei sekku, kui ta eelistab iseseisvalt tegutseda. Mulle andis omal ajal sellise hingamisruumi ja tegutsemisvabaduse Anneli Kannus – soovin tema eeskuju järgida.