Tartu Tervishoiu Kõrgkool on koht, kus iga päev kujundatakse tulevikku – anname olulise panuse tervishoiuvaldkonna tuleviku loomisel, mis omakorda mõjutab meie ühiskonna ja inimeste heaolu ning käekäiku.
Just seetõttu on inimesed, kes siin töötavad ja õpivad, kulla hinnaga tulevikutegijad.
Neid tuleb hoida, väärtustada ja aidata igaühel areneda. Õppurid, kes meie kõrgkoolist lahkuvad, saavad endaga kaasa mitte ainult erialased teadmised ja oskused, vaid ka väärtused, hoiakud ning professionaalsuse ning mitte vähem olulise – inimliku headuse. See protsess ei toimu aga iseenesest, vaid sellel teekonnal on suur roll kõikide kõrgkooli töötajate pühendumusel ja koostööl. Me kõik koos loome selle keskkonna, kus nii õppurid kui ka meie ise kasvame ja areneme – paremaks, hoolivamaks, targemaks, arvestavamaks.
Töötajad arvudes
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli personal on aasta-aastalt kasvanud ja tänaseks on kõrgkoolis töötajad juba 170, neist akadeemilisi töötajaid 118 ja mitteakadeemilisi 52. Personali keskmine vanus on 46 aastat, kusjuures naisi on 141, mehi 29 ning doktorikraadi omavad 15 töötajat. Keskmine staaž meie kõrgkoolis töötamisel on 10 aastat. See on tänases töökeskkonnas päris arvestatav aeg ja teeb kindlasti heameelt, kuna näitab, et inimestele meeldib siin töötada. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii töötajate arv (eelmisel aastal 160) kui ka doktorikraadi omavate töötajate arv (eelmisel aastal 12).
Uut hoogu on kõrgkoolile andmas 19 uut töötajat, kes liitusid kollektiiviga eelmisel õppeaastal, tuues kaasa värskeid ideid ja teadmisi.
Õppejõud kui kõrgkooli selgroog
Kui rääkida kõrgkooli personalist, siis on õppejõud ehk akadeemiline personal kahtlemata kõige otsesemalt seotud meie õppurite käekäigu ja nende arendamisega. Nende õlgadel lasub suur vastutus kujundada tulevasi tervishoiutöötajaid, tulevikutegijaid – inimesi, kes hakkavad hoolitsema meie ühiskonna tervise ja heaolu eest.
Õppejõud on need, kes jagavad teadmisi ja oskusi, suunavad ja toetavad, kuid on alati ka eeskujuks. Seetõttu on oluline, et meie õppejõud oleksid oma ala tippspetsialistid, kellel on lisaks suurepärastele erialastele teadmistele ka empaatiavõime ning oskus ja julgus inspireerida. Julgen siinkohal väita, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppjõududel seda kindlasti on.
Tugipersonal kui kõrgkooli vereringe
Oluline roll hästi toimivas organismis on loomulikult vereringel. Nii on iga organisatsiooni oluliseks lüliks ka tugipersonal ehk mitteakadeemilised töötajad. Tugipersonal hoolitseb selle eest, et kõik toimiks sujuvalt – olgu selleks siis IT-tugi, õppetöö spetsialistid, finantsspetsialistid, raamatukoguhoidja, haldusspetsialistid või kohvikutöötajad. Igaüks neist mängib kandvat rolli meie töökeskkonna loomisel, mis on oluline nii töötajate kui ka õppurite jaoks. See mõjutab otseselt meie kõigi produktiivsust, motivatsiooni ja heaolu. Neid inimesi tihti ei märgata või peetakse nende tuge iseenesestmõistetavaks, kuid ilma nendeta ei ole võimalik pakkuda kvaliteetset haridust ega toimivat õppeprotsessi.
Rõõmu teeb kindlasti veel see, et mitmed tugipersonali töötajad on valmis panustama oma teadmiste ja oskustega õppetöösse ning astuvad väärikalt ka õppejõu kingadesse!
Märkame ja hoolime
Eelmisel õppeaastal viis ettevõte Figure Baltic Advisor läbi personali rahulolu-uuringu, milles töötajatel tuli hinnata 11 teemavaldkonda, sealhulgas ka infokanalite ja tööandja väärtuspakkumise olulisust. Töötajad said avatud küsimuste kaudu esitada ettepanekuid ja ootusi, mis aitasid juhtkonnal personali vajadusi paremini mõista ning mille põhjal on tehtud mitmeid parendustegevusi.
Toon välja mõned neist:
- töötasude tõus kõikidel töötajatel 2024. aastal;
- õppearenduskeskuse loomine, et soodustada erialade vahelist koostööd;
- heaolu spetsialisti ametikoha loomine töö ja õppekeskkonna heaolu kasvatamise eesmärgil;
PlanPro programmi ja uuendatud õppetöö planeerimise metoodika kasutusele võtmine 2025. aastal.
Igal aastal valime sügisel ka head kolleegi, aasta tegijat ja muid tunnustust väärivaid tegusid. Kevadel valime aasta õppejõudu, kelle kuulutame välja kõrgkooli aastapäeva aktusel.
Kõrgkooli personalile pakutavatest väärtustest sõltub õppijatele pakutav väärtus. Tuletan siinkohal meelde meie arengukavasse kirja pandut: „Väärtuspakkumine personalile on eelduseks, et hoida professionaalseid töötajaid, toetada nende arengut ja kaasata parimaid uusi meeskonnaliikmeid.“
Õppurid ja personal on välja toonud järgmist:
ÕPPIJAD
- parim rakenduslik tervishoiuasutus
- enesearengut ja karjääri toetavad üldpädevused
- siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud ning konkurentsivõimeline kvalifikatsioon
- õppeprotsessi ja isiklike vajaduste tasakaalu toetavad organisatsiooni põhiväärtused
- töö ning isiklike vajaduste tasakaalu toetavad organisatsiooni põhiväärtused
PERSONAL
- kaasaegne, innovaatiline ning personaalseid vajadusi arvestav töökeskkond
- personaalset arengut toetav ja kaasav protsesside juhtimine
- töö ning isiklike vajaduste tasakaalu toetavad organisatsiooni põhiväärtused
- meeskond, head kolleegid
- paindlikkus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool on enam kui töö- ja õppimise koht – see on koht, kus me kõik saame kasvada ja areneda ning oma pühendumusega tulevikku kujundada. Usun, et igaüks meist panustab sellesse, et see koht oleks viljakas. Loodan väga, et igaüks meist tunneb end väärtusliku ja motiveerituna.
Olen tänulik ja uhke kõigi üle, kes siin töötavad. Teie panus on hindamatu ja kahtlemata on teie SÜDA ÕIGE KOHA PEAL.
Tugipersonal õppejõu rollis
Ulla Preeden, rektor
- Üks loeng «Teadusfilosoofia ja -metodoloogia põhisuunad» meie terviseteaduse magistrantidele „Teadusmetodoloogia“ aines. Veidi suurem koormus oli juhtimise (Management) aine eestvedamisel koostöös Siret Kivistikuga kiiritusravi rahvusvahelisel magistriõppe õppekaval. Selles õppeaines olid minu vastutada organisatsiooni strateegia, personalijuhtimise ja laiemalt juhiks kujunemise, rollide ja eetika teemad.
- Kokku olen kõrgkoolis töötanud veidi enam kui kaheksa aastat ja umbes poole sellest ajast on olnud ka vähema või suurema vastutusega õppetööd.
- Sellel on peamiselt kaks põhjust. Esiteks väga praktiline põhjus – meie magistriõppe kujunemise teekond vajas doktorikraadiga õppejõude. Kui ma alustasin rektorina, siis kõrgkoolil olid magistriõpped alles ideedena laual. See oli pikk ja põhjalik protsess, et tõendada meie võimekust, kvaliteeti ja valmidust magistriõpete läbiviimisel. Doktorikraad ja doktoriõppe läbimise valmidus on täna tervishoiuvaldkonnas ning ka meie õppejõudude jaoks kindlasti oluliselt levinum ja loomulikum kui kaheksa aastat tagasi.
Teiseks – olen oma eelneva karjääri jooksul töötanud ja õppinud Tartu Ülikoolis, kus nii magistriõppe kui ka doktorantuuri õpingute jooksul tuli teha üsna olulises mahus õppetööd. Need olid nii suured voorud sadade üliõpilastega kui ka väiksemad rühmad, üldise maateaduste sissejuhatuse või siis geofüüsika ainega seoses. Mulle väga meeldis õppejõuna tegutseda ja selles rollis areneda. Seega oli mul kindlus, et õppejõu amet pole võõras. Veelgi enam, see on olnud ülivõrdes äge kokkupuude meie kõrgkooli magistrantidega. - Õppurite vaimustus ja areng. Nende märksõnadega iseloomustaksin enda jaoks õppejõutööd. Kui näed õppurite silmis sädet ja huvi ka siis, kui valdkond on keeruline, pakub see rahulolu ja teadmist, et teed õiget asja.
Juhtimise aines olid koos erinevast rahvusest üliõpilased ja kui ma lugesin nende kodutöid või kuulasin nende kogemusi, mida nad loengutes ja seminarides jagasid, siis haris ja kasvatas see meid kõiki. Mina pole tervishoiuvaldkonna tausta või haridusega, kuid inimlik uudishimu ja tahe teada rohkem või osata rohkem – see motiveerib igapäevaselt. - Suurim väljakutse on aeg: aeg ettevalmistuseks, aeg kodutööde lugemiseks, hindamiseks ja aineprogrammi koostamiseks jne. Igal aastal oli see alati uus, sest ma ei tegele sellega igapäevaselt ja pole võimalik, et lähen ette valmistamata või materjale uuendamata ning üle vaatamata inimeste ette. Selles osas on vastutustunne väga selge ja suuremat koormust praeguse töö kõrvalt võtta poleks lihtsalt võimalik. Ega praegugi hirmutab veidi, milliseks juhtimise aine teekond kujuneb, kui uuel aastal uuesti stardime rahvusvaheliste magistriõppe õppekavadega – füsioteraapia ja radiograafiaga.
Jaan Looga,
teadustegevuse koordinaator
- „Juhtimine ja ettevõtlus“ ja „Kvaliteedijuhtimine ja projekti planeerimine“.
- Õpetanud olen alates 2023. aasta algusest, töötan alates oktoobrist 2019.
- Kui oled mingis teemas asjalik (vähemalt enda arvates), siis tasuks oma teadmisi ka teistega jagada. Teadmiste jagamist olen ka eelmistel töökohtadel teinud isegi siis, kui ma ei ole ametlikult õppejõud olnud või keegi oleks mul seda palunud teha. Mu suguvõsas on väga palju pedagooge ja hetkel ei oskagi öelda, kas see on hea või halb.
- Õppejõud peab paratamatult kursis olema sellega, millest ta räägib. Õppejõutöö n-ö eeliseks ongi see, et pead oma teadmisi täiendama ning valdkonnas toimuvate arengutega kursis olema. Seeläbi oled ise ka haritum ja targem.
- Suurim väljakutse ongi see, et peaks ennast kurssi viima aktuaalsete teemadega valdkonnas nii õppetöö sisu, vormi kui ka pedagoogiliste- ja haridustehnoloogiliste uuenduste osas, kuid selleks pole kahjuks alati aega.
Ene Rikaste, Jurist-juhiabi
- Mina ühtki ainet ei õpeta, kuid mul on üks loeng alustavatele radioloogiatehnikule õppeaines “Patsiendi hooldus ja ohutus I”, teemal õigusaktidega reguleeritud patsientide õigused. Lisaks tutvustan kõrgkoolis kõikide õppekavade esmakursuslastele infotunni raames andmekaitset ja konfidentsiaalsust.
- Aastaarvude koha pealt on mul kehv mälu, kuid andmekaitse ja konfidentsiaalsuse teemaga olen kõrgkoolis olnud seotud kindlasti alates 2018. aastast, kui jõustus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse määrus. Õppeainega “Patsiendi hooldus ja ohutus I” olen seotud olnud viimased neli aastat. Kõrgkoolis töötamisel täitus mul aprillis üheksa aastat.
- Kui mind andmekaitse teemat tutvustama paluti, siis kutsuti seda tegema esialgu ainult ühele õppekavale, kuid kuidagi sõna levis ja tänaseks on see laienenud kõikidele õppekavadele nii kõrghariduses kui kutseõppes. Radioloogiatehnikutele õigusaktidega seonduvat teemat tutvustama palus mind eelmine osakonnajuhataja, sest teema oli otseselt minu valdkond. Kuna õppetöö maht ei ole üldse suur, siis teen seda meeleldi ja iga õppeaasta alguses aitab see ka minul uueks õppeaastaks häälestuda. Andmekaitse ja konfidentsiaalsuse infotunde teen samuti hea tundega, kuna see aitab samuti minul endal sellel olulisel valdkonnal silma peal hoida.
- Ma ei ole klassikalises mõttes õppejõud oma kahe tunni õppetööga ja ei saa täielikult sellele küsimusele vastata, aga mulle tekitab hea tunde juba see, et saan jagada midagi, mille kohta mina midagi tean. Infotundides jälle tekivad teinekord huvitavad elulised diskussioonid mõne olukorra analüüsimisel. Olen tajunud, et õppurid suhtuvad minu valdkonna teemadesse tõsiselt ning valdavalt mõtlevad nendel teemadel ka kaasa. Ja kuigi teemad on tõsised, siis vahest saab nalja ka – näiteks kui palusin ükskord õppuritel tuua näiteid nende arvates tundlike andmete kohta, siis pakuti ühe variandina kaalunumbrit naisterahvaste puhul.
- Ütlen ausalt, et ma ei ole tunnetanud mingeid erilisi väljakutseid seoses sellega, et jagada oma teadmisi õppuritega. Eluliselt on teinekord ehk keeruline erinevate tehniliste vidinatega sammu pidada, kuna ma kasutan neid õppetööks väga vähe ja kasutamiste vahele jääb pikk paus.
Triin Nõmmistu, koolitusspetsialist
- Annan aine „Füsioteraapia sünnitusabis, günekoloogias ja androloogias“ raames ühte konkreetset teemat.
- Olen viinud läbi ühe seminari ja kaks praktikumi, seega oman väga väikest kogemust üliõpilaste õpetamisel. Kõrgkoolis olen töötanud 1,5 aastat.
- Esimene põhjus on see, et mind kutsuti selle aine raames õpetama. Olin nõus, kuna teema on südamelähedane ja tundsin, et mul on, mida õppuritele pakkuda.
- Päris hea tunne on, kui jää õppejõu ja tudengi vahel saab lõhutud ning viimased tunnevad end piisavalt vabalt, et kaasa arutleda, sealjuures kartmata eksida. Sel juhul on näha, et õppur mõtleb aktiivselt ja usun, et omandab ka infot paremini. Kui seminaris vaatas mulle vastu 20 suhteliselt passiivset nägu, siis otsustasin praktikumi ülesehitust muuta. Lihtsalt harjutusvara õpetamise asemel andsin neile grupitööd, kus õppurid olid sunnitud omavahel arutlema ja siis ka teistele ette kandma. Tekkis väga mõnus diskussioon, millest oli kasu kõigile.
- Kuna mu kogemus on väike, siis kindlasti kõiki väljakutseid ma ei kujuta hetkel ette. Praegu võin öelda, et väljakutsuv oli kõige olulisema info välja noppimine üüratust materjalihulgast. Tahaks ju väga palju edasi anda, aga aeg on limiteeritud ja õppurite võime uut infot vastu võtta on samuti piiratud.
Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht
- Rakenduskõrghariduse õppekavade valikained „Tervishoiualane ajakirjandus I-III“, mille praktilise osana panustavad kõrgkooli tudengid ajakirja Tervist! valmimisse ja kõrgkooli sotsiaalmeediakanalitesse ning samuti räägin aines „Professionaalne suhtlemine“ kommunikatsiooniteooriatest ning kevadel räägin aines „Ettevõtlus ja turundus“ turundusest.
- Kõrgkoolis olen töötanud alates 2013. aasta suvest ning 2013. aasta sügisest kuulutasime välja aine „Tervishoiualane ajakirjandus“. Ajakirja esimene number ilmus 2013. aasta novembris.
- Minu n-ö karjäär kõrgkooli õppejõuna algas vajadusest luua kõrgkoolile oma infokanal, ajakiri, milleks vajasin tudengite abi. Edasised pakkumised kommunikatsiooni ja turunduse vallas olen vastu võtnud, et hoida enda akadeemilised teadmised nendes valdkondades päevakohased. Materjalide ettevalmistamiseks vaatan enda valdkonnas toimuvat pisut teise pilguga kui lihtsalt kommunikatsiooni- ja turunduspraktikuna. See paneb mind ennastki rohkem pingutama ning seeläbi õpin ja arenen ka ise.
- Tudengitele püüan edastada eelkõige sõnumit, et nemad kui Eesti tervishoidu ülal hoidvad spetsialistid peavad olema valmis tervisedenduslikel eesmärkidel sõna võtma ka avalikus inforuumis, kus on muidu üsna palju ebamäärasust ning erinevate osapoolte huve teenivat kallutatud informatsiooni. Kui näen, et mu mõtted jõuavad üliõpilastele kohale, see paneb neid mõtlema, erinevaid olukordi analüüsima ja nad enda oskusi ka reaalselt rakendavad, siis see teebki rõõmu. Arutelud õppuritega toovad ka palju uusi tööelu kirgastavaid mõtteid. Magistrantide, kui Eesti tervishoiu tippspetsialistidega, on olnud meil seminarides nii inspireerivalt ägedad arutelud, et olen siiralt tänulik, et mul on võimalus nendega oma mõtteid jagada ja nende omi kuulda. Kuskil mujal sellist võimalust ei avaneks!
- Ainekava uuendamine jt. protseduurilised tegevused on tüütud, aga sõbralikud kolleegid on aidanud ja oleme kenasti hakkama saanud.