Osalesime 2025. aasta maikuus Malagas, Hispaanias koolitusel “How to deal with burnout: for teaching and non-teaching staff course”. Kuigi paljud algteadmised teema kohta olid juba varem omandatud, saime ka uut informatsiooni ja tehnikaid läbipõlemise ja stressiga toimetuleku kohta.
Tänapäeva organisatsioonides räägitakse palju efektiivsusest, paindlikkusest ja kasust, kuid palju vähem vaimsest vastupidavusest. Läbipõlemine ei teki üleöö ega ainult “nõrkadel” inimestel: see kujuneb pikaajalise pinge, ebaselgete ootuste, tunnustuse puudumise või pideva välise surve tulemusel. Esimesed märgid on tavaliselt motivatsiooni langus ja keskendumisraskused. Kui neid ignoreerida, asendub sisemine motivatsioon tühjusega.
Organisatsioonikultuuri roll läbipõlemise ennetamisel on väga oluline. Sageli räägitakse ennetusest justkui individuaalsest probleemist, mille puhul töötaja peaks rohkem puhkama, liikuma või hobi leidma. Jah, need aitavad, kuid ei lahenda põhjust, kui organisatsioonikultuur soosib vaikimist, ületöötamist või “alati kättesaadav olemist”.
Läbipõlemise ennetus algab teadlikust ja ausast kommunikatsioonist organisatsioonis. Juhtide ülesanne ei ole olla psühholoog, vaid luua keskkond, kus küsimus “Kuidas sul päriselt läheb?” ei oleks formaalsus, vaid päris dialoog.
Mis on läbipõlemise ennetamisel kõige olulisem?
- Selged rollid ja ootused – ebamäärasus tekitab rohkem stressi kui suur töökoormus.
- Turvaline ruum ausaks tagasisideks – nii töötajalt juhile kui ka vastupidi.
- Juhtide eeskuju – kui juht ei puhka ega räägi oma piiridest, ei tee seda keegi.
- Tunnustuskultuur – märka pingutust, mitte ainult tulemust.
- Õigus pausidele ilma süütundeta – kui puhkus on vaid vormiline, pole see puhkus.
Mindfulness kui praktiline töövahend
Teadveloleku ehk mindfulness’i eesmärk ei ole end tühjaks mediteerida ega “positiivseks mõelda”. See on oskus märgata, mis päriselt toimub – nii füüsilises kehas, mõtetes kui ka emotsioonides. Läbipõlemine algab sageli siis, kui inimene ei märka enda vajadusi.
Oluline on selle puhul järjepidevus – üks hingamisharjutus ei tee imet, nagu ka üks trenn ei tee tippsportlaseks. Küll aga muudab aju ja närvisüsteemi stabiilsemaks igapäevane lühike praktika, näiteks kolm minutit teadlikku pausi enne koosolekut või loengut. Organisatsioonid, kus integreeritakse sellised mikropausid tööpäeva, näevad paremaid tulemusi produktiivsuses ja koostöös.
Läbipõlemise ennetamine ei ole projekt ega kampaania – see on järjepidev töökultuuri kujundamine. Samuti on oluline mõista, et vastutus on jagatud. Probleemi ennetamine nii tööandja kui ka töötaja enda seisukohast, on tõhusam kui tagajärgedega tegelemine. Töötaja ülesanne on märgata oma seisundit ja sõnastada vajadusi, kuid organisatsiooni ja juhtkonna ülesanne on tagada, et selleks oleks toetav keskkond.
Läbipõlemise riski suurendavad isiksuseomadused:
kõrge vastutustunne ja perfektsionism, empaatia ja hoolivus, neurootilisus, introvertsus, kõrge saavutusvajadus, kontrollivus, raskused delegeerimisel, heakskiiduvajadus.
Allikas: M365 Copilot
- Vajadusel aitavad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis:
- Vaimse tervise nõunik Johan Pastarus;
- Vaimse tervise meeskond, kuhu kuuluvad Reelika Vetemäe-Viik, Ene Rikaste, Henri-Egert Saaremägi ja Johan Pastarus;
- Mindgram OÜ psühholoogid: töötajatele tasuta nõustamine kuni 2 korda ja õppuritele kuni 5 korda aasta jooksul alates esimesest nõustamisest.
Alates 13.10.2025 töötab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis vaimse tervise nõunik, kelle ülesandeks on toetada kogu koolipere (nii õppurite kui ka töötajate) vaimset heaolu. Tema roll ei piirdu vaid kriisiolukordades sekkumisega, vaid hõlmab ka ennetustööd. Nõunik aitab õigel ajal märgata läbipõlemise ohumärke ning loob turvalise ja usaldusväärse ruumi, kus muredele ei pea üksi vastu astuma.
Peaasi.ee
Vaimse tervise muredega tasub suunduda ka peaasi.ee lehele, mis sobib esmaseks infoallikaks ja eneseabi vahendiks, pakub veebinõustamist, infot ja tööriistu tööstressi ning läbipõlemise ennetamiseks.